kas ma hakkangi uskuma, et kõik, mida loodad, ükskord juhtub. ainult et tihti alles siis, kui oled loobunud ja justnagu enam ei ootagi. oled isegi pettunud. ma nüüd küll ei tea. harjumiseks läheb ilmselt aega, kui üldse harjuda saabki. kui ma tahangi.

 ja järsku ei ole enam midagi, mida oodata. ainult nukker tõdemus, et nii siis ongi. et ongi ainult argipäev. 

kellegi armukeseks hakkamine tundub liiga labane lahendus. aga natuke elektrit oleks sellesse ellu küll vaja. vastasel korral pikutame kõik varsti apaatselt diivanil.  äratus, raputus. anything would do.

kõlgun ülitundlikkuse ja totaalse tuimuse vahel.

oh ahvatlust. räägid ja usud isegi. aga tegelikult? lased vihmal üle ripsmete voolata ning ei kuule ühtki sõna. külmetavad sõrmed sügaval kindapihus ja südames südatalv.

it’s the fever talking.  mina, ma lihtsalt magan.

hetk iseenesest ei oma esialgu mingit tähtsust. aga see tühiste hetkede võime muuta aja kulgu…

aitäh. et asjad on perspektiivis. et ma avastasin iseenda. mitte ainult soovid, unistused ja kapriisid, ei. mina ise. minu eile ja homme.

mingi uus kergus, vaprus ja elevus. tunne, et ma elan. päriselt. mitte ainult korduvate kohustuste mustri muutumine.

kõik muu on lihtsalt boonus.

and i really don’t care anymore.

ja mida muud võikski soovida, eks.

belgia – 12 punkti.
tundub, et tööd tuleb palju, aga rõõmu selle juures vähemalt samapalju. entusiasmisüstid! they’re working!  kui saaks selle aastaraamatu valmis, siis asuks kohe rõõmuga kogu sellele tööle kallale! kohe!

selleks korraks nii. homme kooli. kiirus on vapustav :)

hoplaa. suur tüdruk juba ja esimene kord lennukiga lennata. päris naljakas tundub.

buss lennujaama väljub 2:20. homme 8:30 olen juba brüsselis. ja alustan orienteerumist suunal leuven-bilzen. thanks for everything, google maps!

leuveni kaardil märkisin ära tähtsad kohad: paar suuremat raamatu-kirjatarvete poodi, fonske ja totemi (suuuuur kärbes orgi otsas :P), ja siis loomulikult H&M ja. ühe mänguasjapoe ka. et osta see mäng. sest seal on kass :) ehk siis pääsen mingite printsessividinate toomisest :)

votnii. pühapäeval ehk tagasi. targemana :)

noh. ma siis olengi nüüd selles eas, et ma ei lähe enam niisama välja. vaid ametlikule, organiseeritud ja hulga tädide-onude kohalolekuga kindlustatud üritusele. ja sedagi õekese saatja rollis. my god, millal siis nüüd see juhtus?

iseenesest on lootust õige pea tartusse saada, aga kiire-kiire taustal tundub see kuidagi lubamatu. ööseks sinna jäämine siis. aga ma luban, et ma mõtlen selle peale siiski.  a girl’s gotta dance sometimes, eh?

[ebaoluline vahemärkus, kargas pähe lihtsalt: nädalavahetus: turg, õunad, moos, kook, kass, koer, triik, koristus, bp, lugemine. kas keegi palun tooks veini? või ma teen lahti selle šerri, mis k juba kevadel hispaaniast tõi. no ma ei raatsi ju!]

igatahes, väljavaade kleit-kontsad-võibolla-isegi-kuldne-käekott tundub peo lootusetust iseloomust vaatamata küllalt meeldiv. nii läheb, kui lubad endale vabadust iga päev teksade ja patsidega tööl käia. vähe on õnneks vaja, tõesti vähe.

ärkamised on ootamatud. und on rohkem kui aega magada. täna hommikul oli juba külm, olgugi et väljas endiselt sadas. toas oli jahe ja liigutused aeglased ning kanged.

talv on lähedal. et kust ma tean? ma olen näljane pidevalt. ma söön komme! ma ju ei armasta komme. ja ma olen viimaste päevadega söönud päris mitu pakki. mõned laima, mõned kalevi. ilmselt koos transrasvade ja muu halvaga. kusjuures, batoonikesed tõesi ei maitse enam. jäävad hammaste külge nagu plastiliin. aga šokolaad sünnib veel süüa küll! noh, ja kommidele lisaks meie kohviku imelised saiakesed ja pirukad. ja kodused rukkileivaviilud goudaga, kui lapsed juba magavad. ja täna ilmselt traditsiooniline koogi-kolmapäev õekesega. oijah.

moosist tahtsin ka kirjutada. õunamoosist. et täna teen veel. mõned purgid olen juba ära kinkinud. et tuleb juurde teha. ja apple curd on ka veel proovimata. noh, õunu on lihtsalt rohkem kui berta jõuab süüa (mhmh, ta sööb meil õunu. meie ka ei tea, miks).

ja loomulikult, juba näpud ka külmetavad. jääme siis aprilli ootama jälle. et saaks normaalselt elada (ma vihkan sokke ja kampsuneid. mütse tegelikult ka, kuigi mõned mul on, seda siiski edevuse eesmärgil, mitte pea soojendamiseks. jajah.)

elviira kass ehk dora on muide jube armas. ja magabki h voodis! kolmas öö juba. näub väga peenikese häälega ja lakub vett väga kiiresti ja täiesti daamilikult (noh, sellise enesestmõistetava “oh ma siin muuseas natuke”-olekuga).

sajab. oled kuulnud, kuidas vihm ladistab trepile, kui katuse ääres vihmaveerenni ei ole? iseenesest on päris tore :)

pere on jälle kasvanud. vahepeal minema kõndinud kassi asemele tuli uus. pisike ja must. esiteks pidi tema nimeks saama elviira kass. h arvates oleks parim nimi muidugi ilus printsess või armas kiisu. perekonnanõukogu leppis lõpuks dora peale kokku. et noh, berta ja dora – nagu malemängus. dora ja h magavad koos voodis :) ja hommikul lähevad koos pissile. kaks kiisut :)
berta seevastu on igavene tüüp. no ma ei ole mingi koerapidaja. ja kõik, absoluutselt kõik koerad arvavad, et minu peale võib hüpata. väga palju pükse läheb selliste ilmadega.

käisin koolis. ise tahtsin minna. ja õigesti tegin, tundub. olen oma hasartsete juttudega juba tüütu ilmselt. aga no kuulge – põhimõtteliselt õpin ma ju raamatuid. kuidas saakski see mitte meeldida. igatahes avastasin ma juba ka lünga oma lugemuses (mis on eriliselt hämmastav seetõttu, et viiest borgese eesti keeles ilmunud teosest on mul riiulis suisa kaks. kuidas ma neid siiani leidnud ei ole??).  ja üldse, tore on, noh :) lihtsalt see mõte endast kui koolilapsest :)
ja vähemalt üks ilus inimene on ka sama tee valinud :) teisi ma veel ei tea.

nojah. edasi läheb meeletus tempos. töö, mis tähtajaliste asjadega väga viimasele minutile on kippunud jääma. trenn, sellest ma pole ju nõus loobuma. H kool, h lasteaiaüritused (ausõna, mul oli isegi natuke hea meel, et neljapäevaks plaanitud matk vihma ähvardusel ära jäetakse). lastekino meie linnas, täika, reisid H-ga  hambaarstile ja veel ja veel. oktoobris belgia. saame näha, viimati käisin üksinda kusagil tartust kaugemal vist 12 aastat tagasi :P

vot.

aega pole. 

aga kooli läheb meie perest rohkem inimesi kui kevadel plaanis oli :D ja see on hea.
majal on uus katus. see on ka hea. vannitoa katuseaknast tuleb küll nii palju valgust, et kohe on aru saada, kui hädavajalik on remont… a noh, jõuab. eksole.

viimaste nädalate märksõnad: berta, uued aiaväravad, õunad, seened, pohlad, kooliasjad, 103/100, sport, jää-äär, hemingway, puravikurisoto, mustsõstramahl. vihm, päike, pestud põrandad. kaisuloomad ja uus kaltsuvaip.

äh. kell on ikkagi vahel 11:11. ja täna on katusepidu.