no mis värk siis on.
kas innovatsiooniaasta nö autorid teadsid juba, et majanduskriis tuleb innovatsiooniaastal? igatahes, ajastuse eest päris mitu punkti.
minu põletavaim küsimus enne jüripäeva on: kas ma tahan töötada nagu seni või kas ma tahan saada sama palga eest rohkem tööd. viimase variandiga kaasneb võimalus võibolla isegi seekord mitte koondatud saada. tuttav personalijuht (mhmh) ütles, et head pakkumised ongi praegusel ajal sellised. et siis hea pakkumine on peaaegu igasugune pakkumine. naiivitar minus lootis hoopis midagi muud… nagu ikka. võimalus on muidugi, et sellest kõigest koorub miskit päris head. aga ma olen ju osav vussija. ja ma ju ei tea ka, kas ma tahan rohkem tööd. ma tegelikult tahaks hoopis rohkem vaba aega. eriti päikeseliste ilmadega :)
aiapidaja minus on ka talveunest ärganud. näppu mulda ju veel ei saa, meil on aias pigem bassein… aga ma tahan neid ja siis vist neid. mingitest maitse- ja salativärkidest pole mõtet rääkidagi, mul hakkab kohe suu vett jooksma. tahaks värsket krõmpsutada.
noh, ja kas ei tundu, et see kõik on omavahel kuidagi konfliktis. see tore koduperenaine ja 10-tunniste tööpäevadega tüdruk, kes süüagi ei jõua. päh. a väidab, et toredaks lähebki siis, kui on lapselapsed. ma tahan praegu!
aa, ja lisaks kogu virinale, mis igal pool ühe teatud kolme iksiga poe kohta kirjutatakse, tahan mina öelda, et oi! kui palju ilusaid ja odavaid plikade sukkpükse ja sokke ja retuuse! ja oi! tiina kommid 9.90 pakk! ja oi! mis toredad lihavõttejänesed! seda rida võiks jätkata. jah, saapaid ja teksapükse ma sealt ei osta, ja jälgin võrdlemisi paranoiliselt igasuguseid “parim enne” kuupäevi ja hindu, aga toredusi on ka. kirsstomatid ja rukola on raudselt linna odavaimad. ei jää hästi tee peale ainult.
eh. kõik on ikka miskil veidral viisil tasakaalus, pean ma möönma. kuid näib, et selle tasakaalu saamiseks on viise, mis mulle ei meeldi.
ps käisin välku vaatamas. kinos. nutsime koos lastega :P
pps jah, ma kirjutan täpselt sama segaselt nagu ma mõtlen. endal on ka raske.
