bubbly pink champagne on ice

olen olemas. pisut rohkemgi, kui ise usun :)

pole vist mõtet kirjutada, mis vahepealse paari kuu jooksul täpselt on olnud. mõned märksõnad: lasteaia lõpp, jalgpall, bodypump, aed, kodu, tartu, triikimine.

lasteaed lõppes pidulikult, nüüd ootame kooli. esimene lapsevanemate koosolek toimunud, ostunimekiri käes.
lasteaia lõpule järgnes korvpallilaager tuksis, äsja lõppes jalgpalliturniir pärnus… ja nii ta läheb. see suureks saamine. kiiresti ja sahinal :)

pliks suvitab juba juuni algusest vanaema e juures. pidi olema pruun ja must :) kuu ajaga õnnestus tal igatahes 5 cm pikemaks kasvada. ise nägin!

aga muidu – üsna tšill. esimesed maasikad oma aiast (või noh, nüüd juba nii palju, et juba sügavkülmagi portsud pandud…), pidžaamaga hommikuvõileiva jaoks salatit toomas, puude ladumine, kummeli korjamine, kollased lõhnavad roosid ja kollased moonid….
ma armastan oma aeda. mis sellest, et lillepeenardes puudub kord ja loogika ja et mustsõstrad kuivaga maha pudenesid. mis sellest. kukehari õitseb murus ja pohlad vana kännu ümber ja hunditubakat on terve tagaõu täis. ja õhtuti on soe ja oranž kiisu sobib ilusti puuriida najale pikutama.

ja ma olen juba pruunim kui eelmisel suvel. ja trennis on tore. ja ma olen mitut raamatut jõudnud lugeda. ja siis vist pean ma loomingu tellima.

ja siis me oleme käinud pärnu müüriääres (t), tartus pierre’s ja crepp’is (a) ja la dolce vitas (tibid). ja raamatupoes ja kolipoodides ja ma olen leidnud kaks ilusat taldrikut ja neli kreekast pärit ümmargust keraamilist plärakat. neist peaks saama mu terrassisöögilaua katte keskne idee :P taldrikud on juba kasutuses.

pierre’st tuli salatiidee ka. panen kirja, kuigi see ilmselt mingi kulinaarne uudis ei ole.

jääsalat
maasikad
kirsstomatid
toorsuitsusink
kitsejuust
värske pestokaste

valge vein on külmas niikuinii.

hoian pöidlaid, et see kestaks.

 

going with the flow

kevad. käed rehitsemisest rakkus, h-l põsed punased.

suurem otsustas vanaisaga jääda. ei tea, kas kolm nädalat lasteaiast puududa on tark tegu…aga arvestades, et järgmisel aastal enam selliseid spontaanseid otsuseid teha ei saa (kool!), ehk siiski. las puhkab närve. ja nii meiegi :D kuigi h oli hoopis erakordselt pöörane eile… vast harjub ja rahuneb, ja saame mõned õdusad tüdrukuteõhtud veeta veel enne suurt suve ja õuekolimist.

soetasin hulga seemneid, nüüd tuleks nendega miskit ette ka võtta :D puid-põõsaid veel sel aastal ei puutu. tuleb teha plaan. aga freesiad ja anemoonid ja õlelilled ja. need ikka. herned-porgandid ka. täna ongi plaanis rediseid külvata. h-l on ka mingi udupeen aiatööde komplekt, rimist ostsin. lillekestega kühvlikesed ja põlleke ja mütsike. kastekann ka. ja et mitte jätta muljet, nagu ma mõttetult kulutaksin, siis olgu öeldud, et kogu kraam maksis 29.90. ausalt ka, oli miskise 150 krooni pealt alla hinnatud.

töö on tüütu, nagu ikka. selginemised alles vist tulevad. kui üldse :P
selle nädala plaanis on aga mälumäng, tartuskäik, kino, h lauluvõistlus (?!?! minu arust tal sõnad peas pole, aga ta kodus ei laula ka, sest tädi sirlit ei ole kodus meil klaveriga…).

ja siis veel keelehuvilistele. täiesti loogiline, et tuleks rääkida rehitsemisest, mitte riisumisest. sest h otsis eile, et “kus mu riisu on”, ja me ei saanud midagi aru :D:D

lõpetuseks. eile hommikul õue läinud h hoiatas: ja olge oma toa akna juures ettevaatlikud, sest siin on täiesti palju mesilasi.

 

it’s bruising your karma

no mis värk siis on.

kas innovatsiooniaasta nö autorid teadsid juba, et majanduskriis tuleb innovatsiooniaastal? igatahes, ajastuse eest päris mitu punkti.

minu põletavaim küsimus enne jüripäeva on: kas ma tahan töötada nagu seni või kas ma tahan saada sama palga eest rohkem tööd. viimase variandiga kaasneb võimalus võibolla isegi seekord mitte koondatud saada. tuttav personalijuht (mhmh) ütles, et head pakkumised ongi praegusel ajal sellised. et siis hea pakkumine on peaaegu igasugune pakkumine. naiivitar minus lootis hoopis midagi muud… nagu ikka. võimalus on muidugi, et sellest kõigest koorub miskit päris head. aga ma olen ju osav vussija. ja ma ju ei tea ka, kas ma tahan rohkem tööd. ma tegelikult tahaks hoopis rohkem vaba aega. eriti päikeseliste ilmadega :)

aiapidaja minus on ka talveunest ärganud. näppu mulda ju veel ei saa, meil on aias pigem bassein… aga ma tahan neid ja siis vist neid. mingitest maitse- ja salativärkidest pole mõtet rääkidagi, mul hakkab kohe suu vett jooksma. tahaks värsket krõmpsutada.

noh, ja kas ei tundu, et see kõik on omavahel kuidagi konfliktis. see tore koduperenaine ja 10-tunniste tööpäevadega tüdruk, kes süüagi ei jõua. päh. a väidab, et toredaks lähebki siis, kui on lapselapsed. ma tahan praegu!

aa, ja lisaks kogu virinale, mis igal pool ühe teatud kolme iksiga poe kohta kirjutatakse, tahan mina öelda, et oi! kui palju ilusaid ja odavaid plikade sukkpükse ja sokke ja retuuse! ja oi! tiina kommid 9.90 pakk! ja oi! mis toredad lihavõttejänesed! seda rida võiks jätkata. jah, saapaid ja teksapükse ma sealt ei osta, ja jälgin võrdlemisi paranoiliselt igasuguseid “parim enne” kuupäevi ja hindu, aga toredusi on ka. kirsstomatid ja rukola on raudselt linna odavaimad. ei jää hästi tee peale ainult.

eh. kõik on ikka miskil veidral viisil tasakaalus, pean ma möönma. kuid näib, et selle tasakaalu saamiseks on viise, mis mulle ei meeldi.

ps käisin välku vaatamas. kinos. nutsime koos lastega :P
pps jah, ma kirjutan täpselt sama segaselt nagu ma mõtlen. endal on ka raske.

 

this is where your sanity gives in

15. aprill ei ole enam kaugel. õnneks. sest ma tõesti enam ei tea.

ja ometigi, lumikellukesed õitsevad. päikeselised ja krõbedad hommikud lõhnavad kevade järele.

aga kes istutab rabarberit, õmbleb kardinad ja printsikostüümi, riisub lehed ja küpsetab koogi? kui mind jätkub vaevalt unejutuks. ja sellegi saab tavaliselt komplektis enne-pesu-karjumisega.

ja valus on. mitte ainult minul. kuigi nii ei  peaks.

 

filled up with words for you

ma ei ole ühtki luuletust kirjutanud…no mingi neli aastat. ja enne seda oli ka juba päris pikk paus. ja nüüd siis kummitavad mind mingid read (jaa, lisaks unenägudele, muidugi).

peaks jälle kirjutama hakkama või?
sellest tuleb niikuinii mingi tüli, kui see välja peaks tulema. et miks ja kellele ja üldse. issand, mis elu ma küll elan.

köögis istub keegi tüdruk
võõras
vale nimega